tere

hommepakin.tumblr.com

rebase luupainaja

aastalõpujook laktoosipõlguritele

the next big thing

ma ei tea kas nutta v naerda????

  Luda Pushes Peppers by MashupFan2

no sad story to attach

michael caine / dracula

kui ma suureks saan

: lee jeffries

http://thumbpress.com/25-incredibly-detailed-black-and-white-portraits-of-the-homeless-by-lee-jeffries/ //

 http://www.flickr.com/photos/16536699@N07/

5. november

käisin ilma hannata paldiskis 

ersatzkaaslane: legendaarne martin 

---

meccik paik. meccik kiisu. angel rebelde.

---

portaalid

---

nõukogu

---

---

juhtusime pakri tänaval grandioosse spordihoone juurde. kohalikud lapsed, kes samuti linna peal jalutades samasse paika sattunud olid, meenutasid oma suusamütside ja sulejopedega ringi joostes tillukesi mafioososid, kel parajasti tähtsaid asju ajada. täiskasvanud, keda tol päeval silmasin, olid samuti tähelepanuväärsed: vanamees, kes kolmepealisele poistekambale suitsu ja manitsussõnu jagas; preestrikuues härra, kes käe otsas tumedat seljakotti kõlgutades peetri uulitsal patseeris; kamp vanadaame, kes ühe korrusmaja ees justkui salaühing miitingul ringis istusid ja vene keeles juttu ajasid; korpulentne kollase jopega maadam, kes sügiste langenud lehtede tooniga kaunilt ühte sulas. kõige lõpuks ka lühike blond naine ja ümar prillidega mees, kes kohvikut pidasid ja me viimase pooltunni paldiskis kohvi ja teega soojemaks tegid.

!

 berliin, 27. juuli; kontsert 4. detsembril

alati, kui võõras linnas ahvatlevat kontserdipakkumist näen, arvutan peas välja tõenäosuse, et õigel ajal õiges kohas olen. see tõenäosus on alati väga väike; aga ma lohutan end sellega, et mõni unistus ongi mõeldud unistuseks jääma. 

tallinn, 8. detsember

see on kummaline mõte. red hot chili peppers lauluväljakul: seda välja kirjutadagi on naljakas. aga mul on juba pilet ja ebareaalsusel on aega hajuda.

pöff: filmimärkmik

pöffi saak: 35 filmi

mõtlesin, et pean seekord korralikult päevikut, kuhu kirjutan detailselt iga nähtud filmi kohta tekkinud emotsioonid üles. tutkit. pärast nelja filmi päevas vajas mu mõte seedimisaega; selleks ajaks, kui juba midagi paberile oleks jõudnud panna, oli kätte jõudnud järgmine päev järgmiste filmidega. 

üksikud väljavõtted kiiretest kritseldustest. mu tavalisi pikalt keerutatud ja hoolega formuleeritud lauseid siit märkmikust ei leia:  

(selgituseks selle tumeda tükikese ja viimase pildi kõrvarõngaste kohta: vallo, kelle juhuslikult solarisest töötamas tabasin, tõi mulle põlema läinud filmist tüki; suures lahkushoos sellele lisaks ka veel mõned asja hoopiski mittepuutuvad filmirullid, millest üht hiljem rõõmuga kääridega hekseldasin.)

põnevus/draama/teatris

kui täisväärtuslikes ooperites käivad hirmutamas fantoomid ja tavalistes teatrites luuravad kummitused, siis meil varitsevad enamuses osas pensionäridest koosnevat publikuteenindajate klubi vägivaldsed suusamaskides pätid. valitud daamid nägid neid kolmapäeva ja reede õhtul tegutsemas, teised on aga kuulnud legende, mis kulutulena kõigi töötajate kõrvu levinud. jõuan majja alati piinliku täpsusega, seega jäi mul nägemata, kuidas piletöörid täna pool tundi enne uste avamist justkui mõni salajane organisatsioon ringis seisid ja asja arutasid. kaks noort kolleegi, kellega garderoobipostil rügasime, maalisid aga mulle sellest kokkutulekust sõnadega väga elava pildi.

//tööelu on lahe: vist ikka ei lähe sügisel kooli

1ik vaikelu

---
o l e n   v ä i k e   r o t i k e   k o o p a s

 tahaks marcipani
---
 
---

kas unetus põhjustab depressiooni või vastupidi: tekitab ängistustunne magamisraskusi? või elavad mõned inimesed üldse oma ajaarvamise järgi ja melanhoolia on sümptom, mis neile sotsiaalselt aktsepteeritud magajate poolt külge poogitakse, eesmärgiga nad ruttu ära lahterdada ja vaikima panna, et nad poodide varajase sulgemise vastu häält ei tõstaks?