22.03

kevadvaheaja reisiblogi
teisipäev
22.03

Möödunud ööl oli Juliet mulle sõnumi saatnud, et ehk saame temaga teisipäeval kohtuda. Ärkasime kell 9, samal ajal kui Dannygi, kes tööle tõttas. Ilma pikemate manitsussõnadeta jättis ta meid lihtsalt enda koju ja läks ise minema. Sõime õunu, mis eelmisel õhtul ostnud olime ja mõtisklesime lähituleviku üle. Mitte väga pikalt, sest juba paari tunni pärast astusime uksest välja linna.



Ilm oli ilus, ja mis kõige tähtsam, soe. Jalutasime Emiliaga läbi Albert Cuypmarkti ja sõitsime siis trammiga number neli kesklinna.



Punaste laternate tänaval-- mis päevavalguse tõttu küll üsna vähe punane välja nägi-- tegime peatuse, ostsime Bulldogist Julietile külakostiks space cake'i ning panime plaani paika: rongiga Hoorni, käime ka mu hostide juurest läbi, õhtul tagasi. Amsterdam Centraali ehk linna pearongijaama poole kõmpides pidime tõdema: raha Visa peal hoidmine on viga; Euroopa patupealinnas käib kõik sularahas. Välja arvatud kommide ostmine, kuid sealgi oli Visaga maksmisel miinimumsumma 10 eurot. Seega koosneski meie lõunasöök suurest hulgast kõiksugu erinevatest kummikommidest.

Rongijaamas ohverdasime oma elu säästud ning ostsime kaks dagretour ehk ühe päeva edasi-tagasi piletit Amsterdamist Hoorni ja tagasi. Kokku kolmkümmend eurot, mis Emiliat hullumööda morjendas, mind aga oma suursponsori Jüri, kes mulle raha andes veidikene rongireservi ka lisas, lahkust hindama pani.

Kohtusime Julietiga Hoornis Hema ees-- ja just täpselt sel hetkel, kui olin vandunud alla hollandlaste nõmedale krediitkaardivihkamisele ja parajasti automaadist 70 eurot välja võtsin. Kõndisime kolmekesi Ijsselmeeri juurde-- mis, nagu Juliet taas mitu korda meelde tuletas, ei ole mitte meri, vaid hiigelsuur järv. "Hiigelsuur" on muidugi suhteline sõna, sest tegelikult on see merest tammiga eraldatud veekogu Peipsi järvestki väiksem. 

Olime enne Deenist-- kohalikust "super"marketist-- läbi käinud ning kostitasime end nüüd banaanidega. Rääkisime tunnikese juttu ja põrnitsesime parti, kes meie ümber kohati väga ähvardavalt paterdas.
Tagasi kesklinna jõudes käisime läbi paarist poest ning lõpuks kinkis Juliet nii mulle kui Emiliale prääksuva pardivõtmehoidja. Ja lahku minna oli väga kummaline.

Kell veerand viis võtsime bussi Avenhorni ja kõndisime Ursemi. Selleks ajaks olid jalad juba üsna väsinud ja mis seal salata, kõhud ka tühjad. Õnneks pakkusid hostid meile mahla ja õhtusöögiks hiina toitu.. Uhh. Taevalik. Rääkisime, sõime, tegime nalja. Ja Emilia tegi selle pildi:



Kui kell pool üheksa sai, panime asjad-- mida nüüd oli kaks korda rohkem kui enne(loomulik lisa)-- kokku ning istusime autosse, et Hoorni rongijaama sõita. Enkhuizen--Amsterdam Centraal ehk otse Hoornist Amsterdami kesklinna sõitvast rongist jäime paar meetrit maha, aga läksime kümme minutit hiljem teise peale, mis küll päris otse kesklinna teel ei olnud, aga meid lahkelt enne valesse kohta sõitmist välja lasi ja meil uue rongi valida lubas. Amsterdam Sloterdijk.

Päris hilisõhtul ehk tegelikult kesköö paiku jõudsime taas Danny juurde, kus noormees meile teatas, et kolmandat ööd tema juures veeta ei saa, sest tal paari päeva pärast reis Austriasse ees ning selle jaoks linnast väljas asju vaja ajada. Õhtu lõppes kohutavate, aga mis seal salata, ka põnevate mõtetega varakevadise Amsterdami külmadest öödest.