esmaspäevane blogipostitus on nii trööstitu ja hirmus, et jätkan parema puudumisel järjekordse reisikirjaga. ehk
meinerzhagen
19.- 23. oktoober 2011
---
septembri alguses, mil olin värskete ülikoollaste rõõmuhõisete taustal taastaibanud, et minu sündmustevaene elu siinpool sood on päris masendav, hankisin endale 30 euro eest edasi-tagasi-piletid marsruudil tallinn-düsseldorf weeze ja jäin ootama oktoobri keskpaika. too kauaoodatud keskpaik tuligi; aga nõnda aeglaselt, et selleks ajaks, kui ta kohale jõudis, oli mu mõttelend end masenduse kammitsaist taas vabastanud ja kõik ägedad plaanid hollandissegi põigata lükkusid sellesse aega, mil endale mõne vahva reisikaaslase leian. nii nillisingi ilma igasuguse masterplanita nädal aega joeli juures. allpool järgnevad killukesed sellest filmirullist, mis hukka ei saanud.
---
sügis oli täies hoos. lääne-saksamaa aeg on meie omast tunni võrra taga; loodus aga lausa kaks nädalat. bioloogiline kell on kummaline masinavärk.
---
kaugel välismaal on alati tore vene poes käia ning koduseid sprotikonserve, inetutes paberites klaaskompvekke ja erinevatest aedviljadest purki surutud mashup-e uurida. seekordne rambivalgus langes aga hoopis karudega oliivipurkidele! tähelepanuväärne leid olid ka piimajääkidest kokku segatud energiajoogid, mida ahnelt silmadega jõin-- sest keelega katsuda ei julgenud.
korvi rändasid kahekilone pelmeenikott ja tilluke pakk kartulivareenikuid, mida õhtul tilliga sõin-- sest tilli ostsime ka.
---
mulle eraldati ööbimiseks elutuba ning igahommikuseks äratajaks väike krapsakas plikatirts, kes ennast prinzessiniks ja mind täie õigusega tädiks kutsus.
---
naaberlinn gummersbach:
---
"emmy, tee kurja nägu!" ehk mu kahe ja poole aastase doppelgängeri hittgrimass:
Viimane on lihtsalt... Ma kujutan nii hästi neid hetki, kui sulle vaatab väikese lapse silmadest vastu terve maailma mingi teatav tunne ja.. Mis tunne sind ennast siis valdab!
ReplyDelete