triloogia lõpp.
jalutasime jassiga viimasel päeval mägedest üles-alla poeni; otsisin milka karamellišokolaadi, aga ei leidnud, seega kulutasin viis eurot kõiksugu ersatzidele:
pilt seeriast: für kris:
---
tilluke lahkumispidu tomatite ja punase veiniga. magasin end öösel tunnikese välja ja siis veel ühe tunnikese sisse.
---
krabasin enne sõitu seljakotti õuna, mida lennujaamas varahommikul nosisin. turvaväravates paluti mul taas kõrvale astuda ja koti sisu ette näidata. seekord jäeti vähemalt ketsid jalga. "das ist der Apfel.." pomises vanamees, kes läbiotsingut teostas ning mainis lisaks, et otsib tegelikult mingisugust tillukest kreemipotsikut, mille olin läbipaistvasse kilekotti kõigi muude vedelikusisuga vidinate juurde susata unustanud. kuigi ta seda ei leidnud, lubati mind edasi järgmise takistuseni: tax free poeni, kust kiiruga (aga see eest väga edukalt) läbi komberdasin.
siis istusingi juba värava ees ja ootasin koos pidevalt juurde tiksuvate tallinna poole lendavate vaiksete eestlaste ja värvikate sakslastega lennukit.
---
poolteist nädalat varem olin unes näinud, kuidas me õhusõit kuskil mägedes puude vahel väga õnnetult lõppeb. nüüd kujutasin varahommiku unesegasuses viimastel lennuminutitel ette, et lennuk sõidab tallinna lennujaamast mööda; ja kui ta parajasti kurvi võttis, et õigelt poolt maanduda, olin selles täiesti kindel. aga noh--- ei. kõik läks väga smoothilt, ei mingit hädamaandumist või kokkupõrget maaga; isegi akna lappimist toruteibiga ei tulnud ette. kui nüüd järele mõtlen, oli tavaline sõit-- kuigi lennukis oli erakordselt külm. võib-olla oli uks siiski teibiga kinni tõmmatud...
No comments:
Post a Comment