roosa

vegan sushi, inspireeritud berliinis nähtust

"toiduvärv: võlupunane (E129)-- võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele"

---

mul tuli seda aprikoosiroosat ingverit vaadates meelde üks tilluke tõestisündinud lugu, mis mind alati saatnud on, aga mida ma tänaseni kellelegi rääkinud ei olnud:

mis ma võisin olla, vast viie-kuuene, kindlasti lasteaiaealine, kui ühel päeval kolga mõisa lagunenud müüri ääres sõbraga värvide üle arutasime. mu lemmikvärv oli roosa. ma ei mäleta, kes oli too kraaka, kellega juttu puhusime, aga ma mäletan täpselt ta sõnu, mis mu ülestunnistusele järgnesid: "roosa on tussu värv". ja kui ma oma väikese peakesega selle üle järele mõtlesin, sain ma aru, et tal on muidugi õigus. 

tollest päevast peale sai mu lemmikvärviks roheline. 

piia + vivi = 31

eelmine osa

17. september 2011

bussiga kolka sõitmine on alati nagu väike reis läbi jäneseuru kummalisse kõverpeeglimaailma.
 sarnaselt unenägudele, mis koosnevad erinevatest hetkedest kogutud fragmentidest, mis segamini ja üsna korratult kokku lükatud, kätkeb lapsepõlvepaik endas varem kogetud killukesi, mis vahepeal omasoodu kasvanud ja arenenud.

miski jääb hoolimata kõigist maharaiutud puudest, vanaks jäänud poemüüjatest, suureks kasvanud poisikestest ja mõisa taga viina joovast kambast, kelle hulgast tunned ära mitmed kaasrühma rüblikud lasteaiapäevist, siiski ikka samaks ja kütab-- trotsides kõiki muutusi, mis toimunud-- üles nostalgiat, mis teeb kunagise kodu külastamise kangekaelselt magusaks sündmuseks.

tähetund '10

Valik "Eskapoloogia" kavasid.

Grand Prix XVIII Betti Alveri luulepäevadel Jõgeval!

= nii mõnelegi meist viimased bettikad (mulle ka!)

= Kolga esimene grand prix

= väga magus võit! 

enkö ole söpö?

tegelt on ikka nii, et enda lapsepõlvepilte on alati lahe vaadata, aga kui keegi teine oma nostalgiafotosid eksponeerib, siis jätab see enamasti üsna külmaks. kui just pilt ise ilus pole.

gezellig

laatste dagen van de grijze tijd

20.10.2010

21.10.2010

(zenit, 3.)