17. september 2011
bussiga kolka sõitmine on alati nagu väike reis läbi jäneseuru kummalisse kõverpeeglimaailma.
sarnaselt unenägudele, mis koosnevad erinevatest hetkedest kogutud fragmentidest, mis segamini ja üsna korratult kokku lükatud, kätkeb lapsepõlvepaik endas varem kogetud killukesi, mis vahepeal omasoodu kasvanud ja arenenud.
miski jääb hoolimata kõigist maharaiutud puudest, vanaks jäänud poemüüjatest, suureks kasvanud poisikestest ja mõisa taga viina joovast kambast, kelle hulgast tunned ära mitmed kaasrühma rüblikud lasteaiapäevist, siiski ikka samaks ja kütab-- trotsides kõiki muutusi, mis toimunud-- üles nostalgiat, mis teeb kunagise kodu külastamise kangekaelselt magusaks sündmuseks.
sarnaselt unenägudele, mis koosnevad erinevatest hetkedest kogutud fragmentidest, mis segamini ja üsna korratult kokku lükatud, kätkeb lapsepõlvepaik endas varem kogetud killukesi, mis vahepeal omasoodu kasvanud ja arenenud.
miski jääb hoolimata kõigist maharaiutud puudest, vanaks jäänud poemüüjatest, suureks kasvanud poisikestest ja mõisa taga viina joovast kambast, kelle hulgast tunned ära mitmed kaasrühma rüblikud lasteaiapäevist, siiski ikka samaks ja kütab-- trotsides kõiki muutusi, mis toimunud-- üles nostalgiat, mis teeb kunagise kodu külastamise kangekaelselt magusaks sündmuseks.
No comments:
Post a Comment