müstiline saaremaa

pärastlõunane kirsturaha-ahnitseja kohv pea inimtühjas praamis. töötu ja tihti tegevusetu olemisel on kõvasti plusse; tuleb tõdeda, miinuseid tuleb hetkel meelde üsna vähe! nii saan ma igale poole kaasa sõita, hoolimata sellest, kas homme on argipäev, või hoopis pidupäev, mida ei saa varsti jätkuva rutiini hirmus raisku lasta. 

---

rupsken!

 metsik saaremaine kraam. mõnikord vaatan ja imestan: seda, mida müüakse poes, kasvatab mõni õues! leidsin puu, ja puu otsast ehtsad pirnid, mis nägid välja sellised, nagu pirnid pildiraamatutes, ning see suurendas minus tibake õudu igasugu plastpakendites esemete ees; säärast õudu, mis tekib siis, kui näiteks made-in-china lelude ja rakvere lastevorsti silmitsedes ei suuda mõte hõlmata nende valmimiseks toimetatud protsesse.
---

kasvuhoonetes ja eestimaal tomatite kasvatamises on mu jaoks alati midagi väga üleloomulikult salapärast olnud. kui me kunagi 12 aastat tagasi läsnale kolisime, siis olid eelmised elanikud aianurka laguneva kasvuhoone jätnud, mille kiled vaevu raamides püsisid. kolgas oli meil kaks korterit, aga küla kõrval aiamaadel lapikest, kus maitserohelist ja ube kasvatada, mitte; läsna majas ei olnud tollal ei vett ega elektrit; aga maja kõrval kasvuhoone oli. tol suvel, kui maja ostsime, kandsid selles kasvuhoones viimast korda saaki erepunaste viljadega tomatitaimed; ning kui külm nad lõpuks ära võttis, ei läinud enam kaua aega, kuni kasvuhoone ise samuti loodusjõudude poolt luudeni paljaks söödud sai.

---

degusteerung

taga seisab sinises salatikausis kurzeme, koduselt kuramaa: sest kodune see söök on-- või kooline-- sest kes koolilastest poleks maitsta saanud tatraputru hapukoore-hapukurgi-kurgisalatiga, ehk kurzemega. tahtsin koju jõudes uurida, kuidas seda tegelikult kutsuma peaks, aga tutkit! ei leia!

 härra siig

kaali meteoriit uhkelt oma tuhandete aastate vanuse kraatri kõrval heldimas