Thursday 8 December 2011

5. november

käisin ilma hannata paldiskis 
ersatzkaaslane: legendaarne martin 

---
meccik paik. meccik kiisu. angel rebelde.

---
portaalid
---

nõukogu
---
---

juhtusime pakri tänaval grandioosse spordihoone juurde. kohalikud lapsed, kes samuti linna peal jalutades samasse paika sattunud olid, meenutasid oma suusamütside ja sulejopedega ringi joostes tillukesi mafioososid, kel parajasti tähtsaid asju ajada. täiskasvanud, keda tol päeval silmasin, olid samuti tähelepanuväärsed: vanamees, kes kolmepealisele poistekambale suitsu ja manitsussõnu jagas; preestrikuues härra, kes käe otsas tumedat seljakotti kõlgutades peetri uulitsal patseeris; kamp vanadaame, kes ühe korrusmaja ees justkui salaühing miitingul ringis istusid ja vene keeles juttu ajasid; korpulentne kollase jopega maadam, kes sügiste langenud lehtede tooniga kaunilt ühte sulas. kõige lõpuks ka lühike blond naine ja ümar prillidega mees, kes kohvikut pidasid ja me viimase pooltunni paldiskis kohvi ja teega soojemaks tegid.

!

 berliin, 27. juuli; kontsert 4. detsembril

alati, kui võõras linnas ahvatlevat kontserdipakkumist näen, arvutan peas välja tõenäosuse, et õigel ajal õiges kohas olen. see tõenäosus on alati väga väike; aga ma lohutan end sellega, et mõni unistus ongi mõeldud unistuseks jääma. 

tallinn, 8. detsember

see on kummaline mõte. red hot chili peppers lauluväljakul: seda välja kirjutadagi on naljakas. aga mul on juba pilet ja ebareaalsusel on aega hajuda.

Wednesday 7 December 2011

pöff: filmimärkmik

pöffi saak: 35 filmi

mõtlesin, et pean seekord korralikult päevikut, kuhu kirjutan detailselt iga nähtud filmi kohta tekkinud emotsioonid üles. tutkit. pärast nelja filmi päevas vajas mu mõte seedimisaega; selleks ajaks, kui juba midagi paberile oleks jõudnud panna, oli kätte jõudnud järgmine päev järgmiste filmidega. 

üksikud väljavõtted kiiretest kritseldustest. mu tavalisi pikalt keerutatud ja hoolega formuleeritud lauseid siit märkmikust ei leia:  

(selgituseks selle tumeda tükikese ja viimase pildi kõrvarõngaste kohta: vallo, kelle juhuslikult solarisest töötamas tabasin, tõi mulle põlema läinud filmist tüki; suures lahkushoos sellele lisaks ka veel mõned asja hoopiski mittepuutuvad filmirullid, millest üht hiljem rõõmuga kääridega hekseldasin.)



Sunday 4 December 2011

põnevus/draama/teatris

kui täisväärtuslikes ooperites käivad hirmutamas fantoomid ja tavalistes teatrites luuravad kummitused, siis meil varitsevad enamuses osas pensionäridest koosnevat publikuteenindajate klubi vägivaldsed suusamaskides pätid. valitud daamid nägid neid kolmapäeva ja reede õhtul tegutsemas, teised on aga kuulnud legende, mis kulutulena kõigi töötajate kõrvu levinud. jõuan majja alati piinliku täpsusega, seega jäi mul nägemata, kuidas piletöörid täna pool tundi enne uste avamist justkui mõni salajane organisatsioon ringis seisid ja asja arutasid. kaks noort kolleegi, kellega garderoobipostil rügasime, maalisid aga mulle sellest kokkutulekust sõnadega väga elava pildi.

//tööelu on lahe: vist ikka ei lähe sügisel kooli

Friday 2 December 2011

1ik vaikelu


---
o l e n   v ä i k e   r o t i k e   k o o p a s

 tahaks marcipani
---
 
---

kas unetus põhjustab depressiooni või vastupidi: tekitab ängistustunne magamisraskusi? või elavad mõned inimesed üldse oma ajaarvamise järgi ja melanhoolia on sümptom, mis neile sotsiaalselt aktsepteeritud magajate poolt külge poogitakse, eesmärgiga nad ruttu ära lahterdada ja vaikima panna, et nad poodide varajase sulgemise vastu häält ei tõstaks? 

Wednesday 23 November 2011

pöffi parim noortefilm


Väga badass soundtrackiga (Basement Jaxx!) b r i t i tulnukainvasioonifilm. Olin reedel Solarises piletipiiksutaja ja sattusin juhuse tahtel vaatama; ette teadsin vaid seda, et näitlejate hulgas on ka Nick Frost. Ja---------- vau! Päris hull! Kui saalist välja astusin, siis olin natuke kahevahel, et oli see nüüd hullult lahe või lihtsalt hullult jabur? Kuulan praegu filmi muusikat üle ja olen igatahes õnnelik, et vaatamas käisin; ja kui saatus soosib, siis lähen uuesti veel. 
Võrdlen mõttes "Aurelie päevikut" ja "Attack the Blocki" ja mõtlen, et 14-aastastest võib ikka väga erinevaid filme teha. 
"Rünnak rajoonile": laupäeval kell 19.00 Solarises.

täna rokin väljas

Andsin endale möödunud neljapäeval lubaduse, et ei hakka blogis pöffist kirjutama ega filme soovitama, aga pean juba oma sõnu sööma. Läksin täna lahtiste plaanidega kinno ja pärast "Amélie" varatiinekate versioonilt poole filmi pealt välja jalutamist sattusin pimeda saatuse tahtel ja juhututtavate soovitustel ootamatult mitmesse väga huvitavasse maailmasse.


Kui pühapäeval Tartusse satute ja õhtul kell 22.00 midagi teha pole: "Nädalalõpp"

Friday 18 November 2011

meinerzhagen 2

triloogia lõpp.

jalutasime jassiga viimasel päeval mägedest üles-alla poeni; otsisin milka karamellišokolaadi, aga ei leidnud, seega kulutasin viis eurot kõiksugu ersatzidele:


pilt seeriast: für kris: 
---

tilluke lahkumispidu tomatite ja punase veiniga. magasin end öösel tunnikese välja ja siis veel ühe tunnikese sisse.
---

krabasin enne sõitu seljakotti õuna, mida lennujaamas varahommikul nosisin. turvaväravates paluti mul taas kõrvale astuda ja koti sisu ette näidata. seekord jäeti vähemalt ketsid jalga. "das ist der Apfel.." pomises vanamees, kes läbiotsingut teostas ning mainis lisaks, et otsib tegelikult mingisugust tillukest kreemipotsikut, mille olin läbipaistvasse kilekotti kõigi muude vedelikusisuga vidinate juurde susata unustanud. kuigi ta seda ei leidnud, lubati mind edasi järgmise takistuseni: tax free poeni, kust kiiruga (aga see eest väga edukalt) läbi komberdasin. 
siis istusingi juba värava ees ja ootasin koos pidevalt juurde tiksuvate tallinna poole lendavate vaiksete eestlaste ja värvikate sakslastega lennukit.
---

poolteist nädalat varem olin unes näinud, kuidas me õhusõit kuskil mägedes puude vahel väga õnnetult lõppeb. nüüd kujutasin varahommiku unesegasuses viimastel lennuminutitel ette, et lennuk sõidab tallinna lennujaamast mööda; ja kui ta parajasti kurvi võttis, et õigelt poolt maanduda, olin selles täiesti kindel. aga noh--- ei. kõik läks väga smoothilt, ei mingit hädamaandumist või kokkupõrget maaga; isegi akna lappimist toruteibiga ei tulnud ette. kui nüüd järele mõtlen, oli tavaline sõit-- kuigi lennukis oli erakordselt külm. võib-olla oli uks siiski teibiga kinni tõmmatud...

Thursday 17 November 2011

fragmendid kaameratest: köln

lihtsalt tükikesed. pole vaja mitmendat korda mainida, et olen natukene löödud zeniti tühjast filmist; suuremas osas valdab mind ebameeldiv kimbatus- film ei olnud mitte ülevalgustatud, vaid polnud negatiivilindi tooni järgi otsustades valgust saanudki, kuigi kaamera ise näib toimivat nii, nagu alati. loodan salamisi, et viisin vale rulli-- mis fotokasisemust eales näinud polnud-- ilmutusse ja leian aasta pärast kotipõhjast seal end imelisel kombel pikalt peitnud murelapse, kelle sisemus peidab endas kõike seda, mille puudumine viimasel ajal tuska teinud on... a girl can dream. see selleks. aitab südamepuistamisest.
nimetan järgneva:

mälestuskillud seebikarbi mälukaardilt:
köln
kvantiteet üle kvaliteedi

mees, kes eksponeeris raudteejaama ees rotikampa

kölni toomkiriku uksed//edeva skulptori autoportreed

---
rohelisusest pakatavad tänavakivid ja tagasihoidlikud suveniiriärid

kivi pohmell

selle filmi viimane//tükike sellest, millega oleks pidanud algama järgmine
---

teekond toomkiriku tippu ja tagasivaade//533 astet

---
velosipeed on minu jaoks linnas vahefaasi sõiduvahendid. talvel on ebameeldiv raudhobu käekõrval hangedes sumbata, suvel ei satu enesest lugupidav inimene nii pikalt linna toppama, et ratast kuhugi ootama jätta. kevad ja sügis on aeg, mil jalgrattad kivist majade vahel kohatud ei tundu. 
---

turist

---
tänavad
sattusin ühte hiina poodi, mille kitsaste riiulite vahel mõned minutid ringi jalutasin, imetledes kümneid eri sorti bambusekonserve ja riisinuudleid. kahtlesin pikalt, kas kulutada 20 senti õnneküpsise peale; ahnus ja ihnus said minust võitu ja lahkusin poest materiaalse võitja, kuid hingerahu kaotajana: mõte kellelegi teisele ostmiseks jäänud paberilipikust, mis mu elule uue suuna oleks võinud anda, piinab mind tänaseni.
---

sexshopi varajane jõulueri

ma silmasin ühes ukseorvas narkomaani, kes parajasti mingit eksootilist segu süstlasse imes, aga ei julgenud kaamerat välgutada, kartes end paanilisse kassi-hiire tagaajamismängu tõmmata. argpüks.
---

inimtäis rongijaam. kõige inimtäiem, kus senimaani viibinud olen.

---

lõputiitrite sponsorireklaam: ostsin muuseas endale kölnist uue telefoni ja jõin starbucksis kohvi. viva la vida tengo dinero de piret!

Wednesday 16 November 2011

meinerzhagen 1

esmaspäevane blogipostitus on nii trööstitu ja hirmus, et jätkan parema puudumisel järjekordse reisikirjaga. ehk

meinerzhagen
19.- 23. oktoober 2011

---
septembri alguses, mil olin värskete ülikoollaste rõõmuhõisete taustal taastaibanud, et minu sündmustevaene elu siinpool sood on päris masendav, hankisin endale 30 euro eest edasi-tagasi-piletid marsruudil tallinn-düsseldorf weeze ja jäin ootama oktoobri keskpaika. too kauaoodatud keskpaik tuligi; aga nõnda aeglaselt, et selleks ajaks, kui ta kohale jõudis, oli mu mõttelend end masenduse kammitsaist taas vabastanud ja kõik ägedad plaanid hollandissegi põigata lükkusid sellesse aega, mil endale mõne vahva reisikaaslase leian. nii nillisingi ilma igasuguse masterplanita nädal aega joeli juures. allpool järgnevad killukesed sellest filmirullist, mis hukka ei saanud.
---

sügis oli täies hoos. lääne-saksamaa aeg on meie omast tunni võrra taga; loodus aga lausa kaks nädalat. bioloogiline kell on kummaline masinavärk. 

---

kaugel välismaal on alati tore vene poes käia ning koduseid sprotikonserve, inetutes paberites klaaskompvekke ja erinevatest aedviljadest purki surutud mashup-e uurida. seekordne rambivalgus langes aga hoopis karudega oliivipurkidele! tähelepanuväärne leid olid ka piimajääkidest kokku segatud energiajoogid, mida ahnelt silmadega jõin-- sest keelega katsuda ei julgenud.


korvi rändasid kahekilone pelmeenikott ja tilluke pakk kartulivareenikuid, mida õhtul tilliga sõin-- sest tilli ostsime ka.
---


mulle eraldati ööbimiseks elutuba ning igahommikuseks äratajaks väike krapsakas plikatirts, kes ennast prinzessiniks ja mind täie õigusega tädiks kutsus. 

---

naaberlinn gummersbach:
---

"emmy, tee kurja nägu!" ehk mu kahe ja poole aastase doppelgängeri hittgrimass: