rebase luupainaja

põnevus/draama/teatris

kui täisväärtuslikes ooperites käivad hirmutamas fantoomid ja tavalistes teatrites luuravad kummitused, siis meil varitsevad enamuses osas pensionäridest koosnevat publikuteenindajate klubi vägivaldsed suusamaskides pätid. valitud daamid nägid neid kolmapäeva ja reede õhtul tegutsemas, teised on aga kuulnud legende, mis kulutulena kõigi töötajate kõrvu levinud. jõuan majja alati piinliku täpsusega, seega jäi mul nägemata, kuidas piletöörid täna pool tundi enne uste avamist justkui mõni salajane organisatsioon ringis seisid ja asja arutasid. kaks noort kolleegi, kellega garderoobipostil rügasime, maalisid aga mulle sellest kokkutulekust sõnadega väga elava pildi.

//tööelu on lahe: vist ikka ei lähe sügisel kooli

19 ja pole enam töötu

kui ma 13. septembril töövestluselt tulin, tundus, et olin oma hinge kuradile müünud. täna sai esimesest tööpäevast mööda kuu aega ja iga kord, kui sinna majja oma jala tõstnud olen, olen õhtul naeratusega lahkunud.